Kaktus. Kirjeldus. Vormid. Toataimed. Lilled. Foto

2023 Autor: Ava Durham | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-05-24 11:58

Kaktused on omapärased okkalised taimed, mis on kohanenud eluga kuivades kõrbetes, lõunapoolsete riikide marginaalsel platool, kuuludes kaktuste tohutusse perekonda. Nad kasvavad hästi kõrbeliivadel ja poolkõrbetel, kivistel tasemetel kivide pragude vahel, mida kuumutavad kõrvetavad päikesekiired. Sellistes tingimustes on need taimed kohanenud vihmaperioodil kuivaks ajaks varre niiskuse säilitamiseks. Kaktustel, väheste eranditega, pole lehti ja nende funktsiooni täidab paksenenud roheline vars, millel on väga erinevaid vorme: silindrikujuline, sammas, sfääriline, kolmnurkne jne. Kaktuse varred on siledad, soonilised, muguljad, kortsus papillide või sälkudega; need on kaetud kõva küünenahaga, mille väliskülg on vahajas.

Kaktuste lehed muudetakse erineva kuju, pikkuse (kuni 12 cm) ja värvusega okasteks, harjasteks ja karvadeks. Nad tulevad välja tomentose padjadest. Ainult lehekaktusel (peiresquia) on lehed, mis meenutavad mõnevõrra tsitruselisi. Juuksed, harjased ja okkad on kaitseks kodus loomade eest ning on ka seade okkaliste puuviljade ülekandmiseks loomade, "imikute" poolt ja vähendab niiskuse aurustumist.

Originaalis ilmuvad kummalised ja mõnikord väga väikesed kaktused ilusad, suured kuju ja värviga lilled. Lilled kaktustes on biseksuaalsed, lehtrikujulised, torukujulised, istuvamad. Mõnes taimes õitsevad nad ainult öösel. Seal on väga lõhnavaid lilli.

Paljud kodumaa kaktused annavad söödavaid puuvilju. Teised lähevad kariloomi söötma (viigikakk), küünlakujulistest kaktustest (cereus) moodustavad hekid ja nende pagasiruumid lähevad väikestesse hoonetesse ja kütuse järele.

Ruumides kasvatatakse kääbuskaktuseliike, mis võtavad vähe ruumi. Neid saab ühel aknalaual kasvatada mitukümmend. Botaanikaaedades on neist nii suuri kogusid kui ka palju harrastajaid.